Kuidas väikelapse vihaga toime tulla?

Paljud vanemad saadavad lapse vihapurske korral enda tuppa “rahunema”. Vihahoos ei ole laps võimeline enda käitumisest aru andma ning esmalt tuleb rahuneda.

Saates lapse teise tuppa ennast koguma, saab ta mitu selget sõnumit:

  • Keegi ei kuulanud põhjust, miks ma vihaseks sain. Keegi ei proovinud mind mõista ja aidata mu muret lahendada.
  • Viha on halb. Ma olen pahasti käitunud ning ei osanud enda pahameelt aksepteeritaval viisil väljendada.
  • Minu viha hirmutab teisi. Ma ei käitu tavapäraselt ning vastutustundlikult. Nad ei oska mind aitada.

Selle asemel võiks aga õpetada lapsi, kuidas selle halva tundega toime tulla ja seda viha vastutustundlikult hallata. Ilmselt on seda raske ette kujutada. Tegelikult on aga oluline seda halba tunnet ja viha endale tunnistada. Kui me seda ei tee, siis kannatavad tihtipeale teised ehk viha ja enda halba tuju elatakse kellegi teise peal välja.  Alati on võimalus enda tundeid väljendada selliselt, mis ei riivaks kellegi teise tundeid. Kui oleme valmis märkama viha taga olevaid sügavamaid tundeid, leiame selle taga olevat valu, kurbuse ja hirmu. Kui me neid tundeid endale lubame ja tunnistame, siis viha taandub. Viha oli vaid pelgalt meie reaktiivne kaitse.

See on üks tähtsamaid ülesandeid lapsepõlves- õppida, kuidas nende tundmustega toime tulla, neid väljendada, juhtida, tajuda ja mõista nii, et see ei muutuks reaktiivseks kaitseks. Inimesed, kes seda suudavad, saavutavad oma eesmärgid ning suudavad ka teisi mõista. Nad emotsionaalselt intelligentsed inimesed.

Lastele tuleb varakult õpetada, et kõik nende emotsioonid on lubatud ja normaalsed. Oluline on see, mil viisil neid tundeid väljendatakse. Kuidas seda teha?

Kui su laps vihastab:

  1. Hinga sügavalt ja jää rahulikuks. Kui sa suudad rahulikuks jääda, siis tunneb laps end turvalisemalt ning ta rahuneb kiiremini.
  2. Kuula. Märka, et su laps on ärritunud ning proovi aru saada, mis teda on ärritanud. Kui laps tajub, et tema viha pole märgatud ning keegi pole valmis teda kuulama ja mõistma, võib see teda veelgi rohkem ärritada. Seevastu kui laps tunneb, et teda ollakse valmis kuulama, tunneb ta ennast rahulikumana.
  3. Proovi seda näha enda vaatepunktist. Ole kaastundlik. “Kullake, sa pidevalt väidad, et mul pole sinu jaoks aega ja ma ei mõista sind. See teeb mind väga kurvaks.” Oluline on tunnistada olukorda ja jääda ausaks. Nii mõistab laps sind paremini.
  4. Ära ole ebaviisakas ega ründav. Vanemana võib raske olla lapse röökimist ja kisa kuulata, eriti kui sinna juurde käivad sellised laused nagu “sa oled paha ema/isa, ma vihkan sind” jne. Laps kasutab kõige rängemaid sõnu ja lauseid, et näidata välja seda, kui vihane ta parasjagu on. Ta ei oska seda teisiti väljendada. Vanem peab rahulikuks jääma ja avaldama valmisolekut last ära kuulata. Koos leiate põhjuse ja lahenduse.

Laps ei ole käitunud halvasti. Ta andis teile omal parimal viisil märku sellest kui ärritunud ta parasjagu oli. Kui ta mõistab, et selleks, et teda kuulatakse ei pea ta oma häält tõstma (kisama, röökima), saate arendada temas oskust enda tunnetega paremini toime tulla, neid paremini väljendada.

  1. Pane piirid paika. “Mõistan kui vihane sa oled. Sa võid olla ükskõik kui vihane, aga kedagi lüüa ei tohi. Kui sa tahad meile näidata oma viha, võid jalgu trampida”.

 

 

Kasutatud allikad:

https://www.psychologytoday.com/blog/peaceful-parents-happy-kids/201704/when-your-child-gets-angry-heres-your-gameplan

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga