Üha enam on lapsevanemad teadlikumad turvavarustuse kasutamisest. Inimesed teavad küsida nii ISOFIX kinnitusi kui ka erinevate turvatestide tulemusi. Viimasel ajal on aga internetis levivad postitused tekitanud valehirmu seoses turvavarustuse kasutamisega uuel aastal. Tõesti, tuleb tunnistada, et muudatused on küll toimumas ning sellest on pikalt räägitud, kuid kindlat ajahetke praegu välja tuua ei saa.

Selleks, et vältida põhjendamatut hirmu ja teadmatust, uurisime Maanteeameti tehnoosakonna juhtiveksperdi Alar Allaste käest, milliseid muudatusi võib lähitulevikus oodata.

Allaste sõnul on turvavarustuse nõuded ja katsetused üks osa sõidukite tüübikinnituse raamistikus. Raamistiku üks põhimõte seisneb selles, et turustada võib asjakohaselt heakskiidetud tooteid. Kui varasemalt laste turvavarustuse nõuded olid kehtestatud ÜRO EMK eeskirjaga nr 44, siis sellega paralleelselt arendatakse täna tõhustatud turvaistmete nõudeid (ECRS ehk Enhanced Child Restraint Systems) ÜRO EMK eeskirjas nr 129. Tõhustatud laste turvaistmete süsteemi nimetatakse ’i-Size’.

Põhilised muudatused kahe eespool nimetatud õigustloova akti vahel on järgmised:

ÜRO EMK eeskiri nr 44 ÜRO EKM eeskiri nr 129 (i-Size)
Tehakse esimene ja tagumine kokkupõrkekatse, külgkokkupõrke katset EI TEHTA Tehakse esimene, tagumine ja külgmine kokkupõrkekatse
Istet saab kinnitada kas sõiduki turvarihmaga või ISOFIXiga Istet saab kinnitada vaid ISOFIXiga
Kuni 9 kg imik (umbes 10 kuud) peab olema seljaga sõidusuunas Kuni 15 kuune imik peab olema seljaga sõidusuunas
Istmete jaotatakse klassidesse lapse raskuse järgi Istmete jaotatakse klassidesse lapse pikkuse järgi

i-Size nõuete täiustamine käib hetkel edasi, sest näiteks hetkel ei ole võimalik paigaldada i-Size lapseturvaistet sõidukisse, millel puuduvad ISOFIX kinnituskohad. Kõik see puudutab hetkel lapseturvaistmete tootjaid. Nemad peavad valima õigustloova akti, mille alusel nad oma tooteid valmistavad ja katsetavad. Täna ei ole kõnealustes õigustloovates aktides sätestatud piiranguid, et liikmesriik peaks keelama näiteks eeskirja nr 44 kohase lapseturvaistme turule lubamist. Keelamise meedet kasutatakse eesmärgiga kohustada tootjal oma toodang kaasajastada, jättes talle piisavalt aega ohutamata lahenduste väljatöötamiseks ja olemasoleva toodangu realiseerimiseks. Eksperdi sõnul selline säte suure tõenäosusega tulevikus kehtestatakse, aga hetkel see veel puudub. Kui selline piirang kehtestatakse, siis see puudutab eelkõige tootjaid ja nende turustusvõrku aga mitte tarbijaid.

Laste turvavarustuse kasutamist reguleerib liiklusseaduse § 36 lõigetes 51 – 9. nimetatud sätetes viidatakse, et võib kasutada lapse pikkusele ja kaalule sobivat turvaseadme tootja nõuete kohaselt kinnitatud turvaseadet. Olenevalt kumma eelpool viidatud eeskirja järgi on turvavarustus valmistatud, on kasutusklassid märgitud tootele kas lapse raskuse või pikkuse järgi. Lisaks kui kasutada i-Size turvahälli, siis vastavalt tootja juhenditele ei tohiks alla 15 kuust imikut vedada näoga sõidu suunas. Seega kaudselt muutuvad ka turvaseadme kasutaja jaoks nõuded, sest uute i-Size turvavarustuse kasutusjuhistes on selle kasutamine sõltuvuses lapse pikkusest, mitte enam kaalust (+ imikute nõue).

Kellel on juba olemas eeskirja nr 44 (04 parandusseeria) kohane nn vanema malli turvasüsteem, siis nende kasutamisel hetkel veel mingisuguseid muudatusi ei ole ja neid uuemate i-Size toodete vastu vahetama ei pea. Samas ei tasu unustada muudatuse eesmärki ehk i-Size turvavarustus kaitseb paremini selles istujat (aitab näiteks uue toote ostmisel teha valikut) aga miinusena ei sobi see igasse sõidukisse, sest see eeldab ISOFIX kinnituste olemasolu.

Samad nõuded kehtivad kõikides EL liikmesriikides, kuna laste turvasüsteemid kuuluvad sõidukite tüübikinnituse raamistikku ning selle kohaselt võib EL-is turustada vaid asjakohaselt tüübikinnitatud laste turvavarustust. Samuti on ühtlustatud turvavarustuse kohustuslik kasutamine (mitte ainult laste turvavarustuse). EL tasandil on turvavarustuse kasutamine reguleeritud direktiiviga 91/671/EMÜ (direktiiv on Eestis üle võetud liiklusseadusega).

Istmealuste kasutamisel piiranguid ei ole

Mis puudutab istmealuseid, siis uusi istmealuste nõudeid alles töötatakse ÜRO EMK eeskirja nr 129 raames välja ja arutelud toimuvad osapooli hõlmavates gruppides. See, milline on lõplik lahendus, selgub alles siis, kui eeskirja muudatus on heakskiidu saanud. Pärast ÜRO EMK 1958. aasta kokkuleppega (selle raames on kõnealune eeskiri vastu võetud) liitunud osapoolte muudatuste heakskiitmisest on võimalik täpsemalt rääkida uutest nõuetest ning rakendusaegadest. Teadaolevalt Eestist keegi ekspertgruppides ei osale ja seega on võimaliku ajakava ja laual olevate muudatuste sisu raske ette näha.

Täna on istmealuste nõudes ÜRO EMK eeskirjas nr 44 ning selle kohaselt tüübikinnitatud istmealuste turule lubamiseks piiranguid ei ole. Kui nõuetes peaks midagi muutuma, siis ennekõike mõjutab see tootjaid, kes peavad oma tooteid muutma. Turustajaid ja tarbijaid puudutab see hiljem tootevaliku muutuse näol. Võimalik, et mingist ajast keelatakse nn vanade nõuete kohaste toodete turul kättesaadavaks tegemine, aga sellest saab tõesti rääkida siis, kui vastavad muudatused on heaks kiidetud.

Eelnev jutt puudutas eelkõige uusi tooteid ja nende turul kättesaadavaks tegemist. Juba soetatud ÜRO EMK eeskirja nr 44 kohaste istmealuste kasutamise piiramise teema ei ole riiklikul ega ka EL tasandil päevakorrale kerkinud. Seega pole lähitulevikus selles osas mingeid muudatusi tulemas.