Uurisime kahe poisslapse isalt, mis on need asjad, mida nad enne isaks saamist ei teadnud, aga nüüd on igapäevaelu normaalne osa.

 Egert (poeg 1a ja 3k):

1. Ei teadnud ma miskit kakamähkmete vahetamise "rõõmudest".

2. Kui palju rõõmu võib üks pisike laps perre sündides tuua.

3. Ei oleks ma uskunud et kella 9ni magamist võib edaspidi luksuseks pidada.

4. Kui valus ikkagi on lapse klotsidele astudes.

5. Kui hästi ühe aastane laps võib täiskasvanu oma sõrme ümber keerata.

6. Ei kujutanud ma ette, kui suur on tegelikult ema panus lapse arengusse ja olen selle eest tänulik oma naisele.

7. Ei osanud aimata, kui uhke tunne võib olla vankrit läbi asula lükates.

8. Et elutuba transformeerub lapsetoaks, mänguasjad siin ja seal..

9. Külla minek on suur logistiline operatsioon.

10. Peale lapse sündi uurid rohkem teiste isade käest, kuidas nende lastel läheb. Varem sellele väga tähelepanu ei pööranud.

Alar (poeg 7k):

1. Koos väljas käimine nõuab pool päeva ette planeerimist.

2. Isofixist ja turvapadja väljalülitamise võimalusest oli enne suht savi, nüüd on see must-have.

3. Rinnakarvadest tõmbamine osutus oodatust valusamaks.

4. Arvasin, et emmedel on lapsega kodus palju aega, tegelikult saan nüüd aru et see on ikka nagu täispikk tööpäev.

5. Kui tahad, et laps välja magaks, peab vanker koguaeg liikvel olema.

6. Poleks eales arvanud, et beebidele iga väikse asja jaoks mingi vidin on leiutatud.

7. Kui head tunnet tekitab töölt tulles last näha ja kui palju rõõmu ta suudab valmistada.

8. Tatikollide, st nohupump/aparaat maksab 150!!! eurot. Küll see nohu on üks kallis asi.

9. Kui närvi see ajab, kui naabrid su lapse lõunaunest üles ajavad. Eriti, kui nägid selleks ränka vaeva.

10. Nüüd kulub topelt koguses t-särke, kuna iga puhas särk märgistatakse kohe ühe suure mõnusa "medaljoniga".